Pilk tarkuse taha

Pilk tarkuse taha

Mu koju on kogunenud palju tunnistusi ja tõendeid, sertifikaate, diplomeid ja tänukirju. Ja sellegipoolest ei oska ma väljendada mõningaid oma vajadusi; seista enda eest, kui keegi üritab mulle veeretada süükoormat, ülesandeid või muid kohustusi. Ma ei oska alati kuulata oma keha ega vaigistada meelt ning olen sageli, et mitte öelda iga päev jännis täpsusega. Mul on raske lahti lasta, hoolega kogutud asjadest vabaneda ja rahaga säästlikult ümber käia.

Mis see tarkus siis on? Kas seda saab koolist? Kas me üldse peaksime ootama, et seda saab koolist?

Minul vedas oma esimese klassijuhatajaga. Tutvusime tema juhendamisel ravimtaimedega ja saime osa toona ekstreemsena tundunud lahendusest – istuda esimesed kooliaastad poiste kõrval. Meil vedas!

Minu jaoks oli üks suurimaid eneseületusi Saksamaal magistriõppes nõutud esitlused. Ma ei olnud neid Eestis õppides eriti pidanud tegema ning tundsin suurt esinemishirmu. Kuidas ma veel võõrkeeles sellega hakkama saan!? Seda ma seal õppisin ja sellest on olnud hiljem oi kui palju abi nii suhetes kui ka tööl.

Ma unistan sellest, mida mu praegu aastane laps võiks teada ja osata. Soovin, et ta oskaks elus toime tulla nii akadeemiliste tarkuste, suhtlemise, käeliste oskustega kui ka emotsionaalses mõttes ning teaks, kuidas terve ja õnnelik olla.

Tahaksin, et ta teaks inimkeha ja aju toimimise põhitõdesid, et tal oleks teadmisi toidu, haiguste ja tervise kohta. Et ta oskaks keeli – nii inimkeeli, kehakeelt kui ka emotsioonide väljendamise keelt. Et ta oskaks suhelda loomade ja loodusega, teaks, mis on armastus, loovus ja tema enese sisemaailm. Unistan, et ta saaks kaasa olulised teadmised ja kindlustunde elu, suhete ja armastuse kohta. Soovin, et ta leiaks oma tee ja oma töö, olles kindel teadmises, mida ta elus tahab, ning tundes igal hetkel kõiksuse toetust.

See kõik on mulle olnud uus ja olen seda õppinud alles pärast diplomite saamist.

Minu kehalise kasvatuse hinne oli kolm ja ma mäletan end isegi ühest palliviske järeleaitamistunnist, kus keskenduti normidele vastava tulemuse saavutamisele, mitte mu pingutuse hindamisele ja tehnika lihvimisele. Mul vedas joonistamisega, sain seal vaevata viisi. Ning muusikas vedasin kenasti välja, kui välja arvata ingliskeelsete laulude veerimist, sest käisin saksa keele klassis. Aga selliste ainete eest ju ei peaks hindeid panema – liikumine, kunst ja muusika võiksid olla meie elu sisu ilma kompleksideta!

Küpsuse kiituseks

Küpsuse kiituseks

Õnnega koos

Õnnega koos