Rännakute algus

Rännakute algus

Tundsin ühtaegu kergendust ja suurt pelgu, kui 22 aastat tagasi kahekümneaastasena esimest korda elus oma mugavustsoonist välja astusin ning sünnilinnast Delhist rännuteele asusin – mul polnud aimugi, kuhu ja kui kauaks ma lähen ja kas üldse naasengi senise elu, linna ja oma sünnipere juurde.

Mu südames oli ometigi selge tunne, et sellest juba astutud sammust pole tagasiteed. Võtsin endaga kaasa veidi säästetud raha, millest arvasin paariks kuuks piisavat.

Jõudsin Gokarnasse – uskumatult kau- nisse väikelinna Lõuna-India läänekaldal, kus on sündinud elevandipeaga jumalus Ganesha. Linna lähistel asub ilus rand, mida tuntakse Om rannana, kuna ta on om-märgi kujuline. Om on üks hinduismi tuntumaid sümboleid, millel on sadu tähendusi. Üks neist tähendab universumi häält.

Järgmiseks neljaks kuuks said ookean selles hüppavate del inidega, kookospähklid, papaiad, banaanid ja iga sorti palmipuud tiheda lopsaka džungliga mu silmadele, kõrvadele ja kogu mu olemusele suureks naudinguks. Veetsin tund tunni järel päevi ja öid rannaliival istudes. Tajusin kuud, päikest, soolast vett, kuulasin lakkamatult laksuvaid laineid, jälgisin igiliikuvat taevast ja Linnuteed, eriti neil pimedatel öödel, mil 

kuu on kadunud. Mängisin öösiti tule ääres trumme, pesin end magusates allikavetes. Elasin tillukeses bambusest ja kookospalmi- lehtedest ehitatud hütis. Õnneks ei olnud elekter sellesse piirkonda veel jõudnud. Elu oli väga lihtne ja vähenõudlik.

Mind ümbritses palju ilusaid inimesi üle maailma, kes olid tulnud Indiasse midagi otsima. Paljud neist tegelesid rannas jooga ja mediteerimisega. See haaras mu tähelepanu, arutlesin, mida küll otsib inimene, istudes kinnisilmi indiapärases poosis. Mu uudis- himu kasvas ja see viis mind uute tutvusteni eri riikidest ja kultuuridest pärit väga mitme- kesise taustaga inimestega.

Elu muutus üha huvipakkuvamaks, rõõ- mustavamaks ning küsimusterohkemaks – ma tundsin end nagu väike laps, kes säravil silmil vaatab uue seikluse poole, avastamas täiesti uut maailma. Seda poissi, kes oli alles äsja Delhist lahkunud, ei olnud enam.

Tekst: Ananda Das

Illustratsioon: Teele Strauss

Loe järgmist kolumni sügisesest Hingele Pai ajakirjast.

Täname Sind, et oled siin...

Teadliku elustiili ajakiri Hingele Pai on reklaamivaba ja puhas autorilooming – 100% käsitöö. Väldime tasulisi veebiartikleid, tuues elukvaliteeti parandavat infot sinuni läbi siira, elulise perspektiivi. Selline maksimaalse kvaliteediga lähenemine on ajamahukas ettevõtmine, mis vajab ka palju ressursse, olgu see siis raha või energia näol. 

Kuna meie ajakirjas reklaamitulusid pole, sõltume otseselt meie tellijatest.

Mesilaste kombel kogume mõne euro haaval kokku iga kvartal viiekohalise summa, mida ühe numbri väljaandmine meie kuludes tähendab. Nullis meie uudne ja natuke hullumeelne ettevõtmine veel ei ole. Aga me teeme seda ajakirja, sest usume, et teadlikult elades on võimalik parandada nii iseenda kui ka oma lähedaste ning seeläbi ka kõigi meie käekäiku ja igapäevaelu. Rõõm on tõdeda, et neil, kes on Hingele Pai enda jaoks juba avastanud, on vaid häid sõnu:

"Ma teadsin ammu, et see peab üks eriline ajakiri olema, aga et ta nii hea on, ma ei suutnud esiti kohe uskudagi. Nii ilus ja helge. Paber ei kriiska näkku ja lehekülgedelt leiab reaalselt puudutavaid tekste," kirjutab lugeja Teele.

Et saaksime korra igal aastaajal tuua lugejateni uue mahuka ja sisuka väljaande, oleme väga tänulikud, kui Sinagi soovid meile hoogu anda ja Hingele Pai edaspidigi võimalikuks teha:

 

 

 

Aitab tuule tallamisest

Aitab tuule tallamisest

Mis on emotsioonide kütus?

Mis on emotsioonide kütus?