Meest sõnast?

Meest sõnast?

Minu sees on tõeliselt rahutu hing ja seetõttu pean pidevalt teel olema, nii olen liikunud korraga väga erinevatesse suundadesse ja avastanud üht-teist nii elu kui meeste kohta.

Tegelen tänavatoiduga, uurin Eesti meeste tervist, teen giiditööd, korraldan reise, annan loenguid, kirjutan raamatuid, valmistan ette vestlusõhtuid, korrastan talu ja olen nii isaks kui meheks. Olen jõudnud sellise hargnemisega kohta, kus puhkan ühe rolliga teisest ja tõeliselt naudin seda. Minu jaoks pole enam „tööl käimist“, kuna teen kõiki valitud tegevusi mõnuga. Olen küll vahetanud 40-tunnise kontorinädala 70-tunnise ettevõtja töönädala vastu, boonuseks on aga vabadus.

Erinevatesse suundadesse elamine tähendab ka suhtlemist paljude erisuguste inimestega. Olen hakanud tähele panema üht ebameeldivat nüanssi: mehe sõna tihti enam ei maksa. Olgu see siis lubadus helistada, meil saata, lahendada mõni probleem või lihtsalt kokkulepitud ajaks kohale tulla.

Mitmeid lubadusi ei täideta ega öelda selle põhjustki. Kuid mina olen oma tegevuses ja liikumises järgmise sammu üles ehitanud just selle mehe lubadusele. Kui ma pean seetõttu oma elus sammu tagasi tegema, ajab see kuradi närvi. Kõige kõvem asi, mis siin ilmas maksab, on ju su sõna! Vanasti polnud paljudel peale ühe paari riiete ja muldpõrandaga osmiku midagi, aga kui ta oli raudkindel sõnapidaja, oli ta küla kõige kõvem vend. Sõnapidamine on esimene asi, mille järgi meid ka täna hinnatakse. Või?

Mind on see teema pikalt kriipinud ning sattusin seda arutama ka ühe naisega, kes pani mind asja nägema veel teisestki vaatenurgast. Nimelt pean mina sõnamurdjatega siiski harva kokku puutuma ja nendes pettuma, aga nende naised kogevad seda päevast päeva. Mõistsin, milline piin see võib olla.

Muidugi on ka mul juhtunud, et olen midagi lubatut tegemata jätnud või on kojutulek hilisema peale veninud. Nüüd mõistan, millise süldi mulje see on minust jätnud. Katsun katteta lubadusi enam mitte välja anda. Mehed, tulge ka minuga ühte paati: teeme liikumise „luba poole vähem, täida poole rohkem“. Sellele tuleb järele austus väljastpoolt, aga ennekõike hakkad sa ise ennast palju rohkem austama. Ja selle pealt saab juba mägesid liigutada.

Kirjutas: Jesper Parve

Illustreeris: Teele Strauss

Täname Sind, et oled siin...

Teadliku elustiili ajakiri Hingele Pai on reklaamivaba ja puhas autorilooming – 100% käsitöö. Väldime tasulisi veebiartikleid, tuues elukvaliteeti parandavat infot sinuni läbi siira, elulise perspektiivi. Selline maksimaalse kvaliteediga lähenemine on ajamahukas ettevõtmine, mis vajab ka palju ressursse, olgu see siis raha või energia näol. 

Kuna meie ajakirjas reklaamitulusid pole, sõltume otseselt meie tellijatest.

Mesilaste kombel kogume mõne euro haaval kokku iga kvartal viiekohalise summa, mida ühe numbri väljaandmine meie kuludes tähendab. Nullis meie uudne ja natuke hullumeelne ettevõtmine veel ei ole. Aga me teeme seda ajakirja, sest usume, et teadlikult elades on võimalik parandada nii iseenda kui ka oma lähedaste ning seeläbi ka kõigi meie käekäiku ja igapäevaelu. Rõõm on tõdeda, et neil, kes on Hingele Pai enda jaoks juba avastanud, on vaid häid sõnu:

"Ma teadsin ammu, et see peab üks eriline ajakiri olema, aga et ta nii hea on, ma ei suutnud esiti kohe uskudagi. Nii ilus ja helge. Paber ei kriiska näkku ja lehekülgedelt leiab reaalselt puudutavaid tekste," kirjutab lugeja Teele.

Et saaksime korra igal aastaajal tuua lugejateni uue mahuka ja sisuka väljaande, oleme väga tänulikud, kui Sinagi soovid meile hoogu anda ja Hingele Pai edaspidigi võimalikuks teha:

 

 

Otsused, mis toovad rahulolu

Otsused, mis toovad rahulolu

10 asja, mida teha oma laste jaoks

10 asja, mida teha oma laste jaoks