10 sammu joogatamise teekonnal

10 sammu joogatamise teekonnal

Sattusin oma esimesse joogatundi 17 aastat tagasi Hamburgis ülikoolis käies. 10 aastat tagasi hakkasin Prantsusmaal ja Eestis õppima joogaõpetajaks ja esimese õpingunädala (!) järel andsin juba esimese joogatunni. Nüüd on joogast saanud minu jaoks elustiil ja tean, et joogaks pole vaja isegi matti. Sest joogat ei saa ainuüksi "teha", vaid seda saab ka "elada". Jooga võib toimuda suhtumises, mõtlemises, sisemuses. Millised on 10 sammu joogatamise teekonnal?

1. Suhtud joogasse kui trenni. Seda ta alguses enamasti ka on. Jooga koosneb füüsilistest harjutustest, hingamistehnikatest, mediteerimisest, puhtast toitumisest ja teatud mõtteviisist-maailmavaatest. Alustada võib ükskõik millisest komponendist või võtta omaks kõik korraga, aga kõige tavalisem on alustada füüsilisest joogast. Füüsilist joogat on tegelikult vaja selleks, et meie keha oleks valmis mediteerimiseks – suudaks püsida pikalt samas asendis ja energiablokeeringud oleksid kehast „välja võimeldud“.

2. Joogaga seoses kohtud üsna pea oma piirangutega. Painduvuspiirangutega ja vastupidavuspiirangutega kehas, mis on nii seotud mentaalsete ja emotsionaalsete piirangutega. Saad aru, kuidas hakkad käituma, kui oled viidud oma piirini – näiteks füüsilise harjutuse ajal. Ja see ei pea üldsegi olema kümme minutit turiseisus või viis minutit silla asendis! Jutt võib olla näiteks täiesti süütus sõrmede liigutamises või lihtsalt käte üleval hoidmises kolm minutit. Juba selle lühikese ajaga tuleb enamikul võidelda mõtetega, et ma ei viitsi ning ma ei jaksa. Saad aru, kas sul on jaksu või uudishimu jätkata või lööd kergesti käega. Ja saad teha oma järeldused, kas seda käitumist võib laiendada ka muule sinu elus. Enamasti võib.

3. Hakkad saama aimu oma võimetest ja tugevdad eneseusku. Hakkad mõistma, kuidas emotsionaalsed seisundid on seotud füüsiliste seisunditega. Märkad selgemini, mis toimub sinu peas – milline osakaal on millistel sinu mõtetel ning millised olukorrad ja hoiakud äratavad teatud mõtteid ja hinnanguid. Oskad end pingutuse ajal lõdvestada ning peas trummeldava „ma ei jaksa“ asemel suudad valida lõdvestunud naeratamise. Saad aru, kuidas saab hingamisega emotsioone kontrolli all hoida ning kuidas saab valida mõtteid ja milline mõju on sellel sinu üldisele jaksule.  

4. Õpid lõdvestuma. Öeldakse, et kõige raskemad harjutused on täpses jooga-aasanas seismine, istumine ja lamamine. See võib küll nii olla, sest neid on küll kõige lihtsam teha, aga kõige raskem meisterlikult teha. Ja veel üks asi: tavaliselt ei suuda inimesed esimeses joogatunnis kolme minutitki liigutamata lesida.

5. Naudid mediteerimist. Esmalt on see raske – istuda vaikselt, keskenduda oma hingamisele. Öeldakse, et kõik meie hädad tulevad sellest, et me ei suuda olla üksi vaikuses mitte midagi tegemata – ja just see ongi klassikaline meditatsioon. Osa ütleb, et ta ei oska seda, aga oma elu esimesed meditatsioonid teeme tegelikult eneselegi märkamatult. Ja teeme neid isegi regulaarselt. Mustikate korjamine on meditatsioon. Ilma „õige“ sammumustrita tantsimine on meditatsioon. Vaikuses jalutamine. Kohvitamine ja suitsetamine. Duši all mõnulemine või vaikselt vetsus istumine veidi pikemalt, kui seda oleks otseselt vaja.

6. Hakkad iga kord mediteerimisele keskendudes tundma õnne- ja rahutunnet. Mediteerimiseks on nii palju erinevaid viise ja ainult üks neist on vaikuses istumine. Kundalini jooga meditatsioonid algavad vahel ühest, enamasti kolmest minutist. Nad on sageli teatud käteasenditega (mudratega), neid tehakse istudes ja umbes pooltel juhtudel mantra valjusti hääldamisega. Mantra tähendab meele projektsiooni – mantraga annad oma mõtetele ja kujutlustele suuna, valid, millisele mõttele annad oma energia. Mulle on alati meeldinud „ujumismeditatsioon“ – kas meres sinetava silmapiiri poole ujudes või pruunis rabajärves päikese poole ujudes ja oma sõrmi jälgides, mis lükkavad minu ees vett laiali. See suvi oli selleks eriti sobilik! (ja eriti mõnus on ujuda alasti.)

7. Joogast saab igapäevaelu osa. Sa ei taha enam nii palju magada ja nii palju süüa, hakkad aru saama külma duši ja vara ärkamise mõnust. Sa ei taha minna kodust välja ilma mediteerimata. Enne voodist tõusmist tahad sa minimaalselt mõned korrad ringutada ja venitada. Sul on vajadus end liigutada – jala käia või oma keha treenida. Sa ei taha enam piimaga keedetud putru, sest sa tunned, kuidas see seedub aeglaselt. Sul tulevad mantrad ja hingamisharjutused meelde igapäevastes olukordades, kus neist on reaalselt abi: hambaarsti juures ilma tuimestuseta puurimist taludes, raskeid kotte vinnates, külma duši all või külma vette minnes, sibulat hakkides, suure valu käes kannatades, enne tähtsat esinemist või intervjuud või kui tundub, et hakkad lennukist maha jääma. Ajaviiteks ummikus. Halbu uudiseid saades. Matustel. Ja vahel käivad mantrad peas omasoodu ringi. Võib ka minna nii nagu mul, et sõbranna teeb märkuse: „Sa oled nagu vanainimene – kogu aeg ümised“ :)

Tahad end tunda särava ja energilisena?

Kingin sulle 3 hommikuharjutust, mis ei võta mingit aega ega nõua vaeva.


Spämmivaba. Ainult lõputud paid.

8. Hakkad mõistma, et meie meel on antud meile teenriks, aga vahel saab temast ülemus. Meditatsioon aitab puhastada alateadvust, mis koosneb hirmudest ja uskumustest, neist omakorda tulenevad mõtted, emotsioonid ja käitumine. Seega aitab mediteerimine arendada oma isiksust. Teine oluline oskus, mis areneb mediteerides on oskus suhelda oma hingega, st intuitsiooniga, sisehäälega, saada inspiratsiooni ja ideid.

9. Usud siiralt, et igas halvas on head. Mõistad, et see pole juhus, et meil on huvitav töö, armas elukaaslane, hubane kodu ja toredad sõbrad. Tähendab, see on osaliselt juhus ja osaliselt tuleb meil selle eest midagi anda. Oma pingutust. Oma initsiatiivi. Oma tänu. Märgata nende asjade väärtust oma elus. Ja seetõttu on soov olla selle eest tänulik.

Kõige tähtsam suhtumise muutus on võib-olla see, et suhtud ka negatiivsetesse sündmustesse tänuga, sest nad õpetavad sind, panevad maailmale teisiti vaatama või aitavad muuta oma elu. Ja see muutubki pisitasa – mida sa sööd, kellega sa kohtud, kuidas hindad ja kasutad oma vaba aega, mida üldse tähtsustad.

Ühtlasi tuleb hiljemalt nüüd välja, et jooga ei ole ainult trenn.

Märkad, kuidas elu üleüldse läheb rohkem sedaviisi, kuidas sa oled oma hinges soovinud.

10. Joogaga tegelemise põhjus muutub aja jooksul. Joogasse satutakse sõbra kutsel-soovitusel, lihtsalt „heast peast“ või mingi probleemi tõttu (tavaliselt selja- ja mitte hingeprobleemi tõttu, kuigi see on üks ja seesama).

Ma sattusin joogasse sõprade mõjul ning tegin joogat alguses selle pärast, et see andis mõnusa enesetunde (joogatamine tekitab serotoniini – heaoluhormooni).

Siis selle pärast, et ma tahtsin olla parem – füüsiliselt paindlikum ja vastupidavam. (Ja joogas polegi vahet, kas alustad füüsilisest või vaimsest paindlikkusest ja vastupidavusest – sest need mõjutavad teineteist niikuinii).

Siis tegin selle pärast, et proovida palju erinevaid harjutusteseeriaid.

Edasi selle pärast, et muuta oma isiksuse mõningaid tahke, mis ei olnud eriti edasiviivad ja kasulikud minu praeguses vanuses / elus ja suhetes ning mis takistasid mu isiklike eesmärkide saavutamist.

Ja mu elu on palju muutunud. Põhiliseks väärtuseks pean ma intuitsiooni tugevnemist ja autentsust, seda, et saan-julgen ja tahan olla just selline, nagu ma olen. Tulla nähtavale päris iseendana. Ja olen valinud oma ellu inimesed, kohad, tegevused, mis mulle tõesti korda lähevad. Iga päev on nagu õnnistus. (See ei tähenda, et mul poleks mingeid jamasid - ikka on, aga tänu joogale ma tulen nendega emotsionaalset palju paremini ja oma jõududega toime).

Ja nüüd tahan teada, kuhu see kõik veel välja viib :)

 

 

Alar Ojastu suurpuhastuse väärtus

Alar Ojastu suurpuhastuse väärtus

Sügise Hingele Pai on ilmunud!

Sügise Hingele Pai on ilmunud!