Kui sa alljärgnevat teaksid, kas ka siis ootaksid 5Gd?

Kui sa alljärgnevat teaksid, kas ka siis ootaksid 5Gd?

Millised on 11 infokildu, mida peaks igaüks teadma 5G kohta?

1. Üle 230 teadlase enam kui 40 riigist on väljendanud oma tõsist muret aina suureneva elektromagnetväljadega (edaspidi EMVd) kokkupuute üle juba enne 5G paigaldamist. Nad viitavad faktile, et elektromagnetväljad mõjutavad elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel. Selliste mõjude hulgas on näiteks suurenenud vähirisk, geneetilised ja reproduktiivsüsteemi kahjustused, sh viljatus, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised haigused, Alzheimeri tõbi ning negatiivne mõju inimeste üldisele heaolule. Uuringud näitavad, et negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, vaid ka loomi ja taimi.

2. 5G tähendab kiirgusfooni olulist tõusu, mis esiteks tuleb lisandunud saatjatest, sest 5G ei tule mitte eelmiste G-de asemele, vaid lisandub sellele; teiseks on 5Gd vaja asjadele – et panna tööle asjade internet ehk värkvõrk ("The Internet of Things") – st kõikvõimalikud seadmed, vidinad, masinad, autod jne ühendatakse võrku ning selle võrgu veatuks toimimiseks (nt isesõitvate autode jaoks) ei tohi olla ühtki kohta ilma 5G levita.

3. 5G leviaukude vältimiseks saadetakse 5G saatjad ka kosmosesse. Plaani kohaselt peaks selliseid satelliite kosmosesse saadetama 12 000.
Et selle sammuga kaasnevatele riskidele tähelepanu pöörata, on teadlased koostanud pöördumise „Stop 5G on Earth and in Space“ („Peatage 5G Maa peal ja kosmoses“), millele tänaseks on oma toetusallkirja andnud ligi 100 000 inimest ja ühingut üle maailma!
Ka sina saad sellele soovi korral oma toetusallkirja anda siin: https://www.5gspaceappeal.org/the-appeal

4. 5Gga võetakse kasutusele uued sagedusvahemikud, millest kaks jäävad seni kasutusel olevate sagedusete piiresse (700 MHz ja 3,4–3,8 GHz), kuid kolmas on oluliselt kõrgem (24–28 GHz).
Füüsikaliselt on nii, et mida kõrgem sagedus, seda halvemini kiirgus levib, nii distantsi kui materjalide läbimise mõttes. Seega on kõrgemate sageduste puhul vaja antenne oluliselt tihedamini, isegi kuni iga mõnesaja meetri järel, lisaks tuleb need paigaldada ka hoonete sisse.

5. 5G tehnoloogia puhul on tegemist täiesti uue põhimõttega, kus senise n-ö kiirgusteki asemel hakkab side toimuma kitsaste teravate kiirtena antenni ja seadme vahel. (http://www.kiirgusinfo.ee/5g-teki-asemel-kuulid/ )

6. Värkvõrguga suhtlev 5G on mõeldud olema erakordselt tugevalt pulseeriv selleks, et edastada erakordselt suures koguses infot sekundis. Pulseerivad EMV-d on aga enamikul juhtudel bioloogiliselt palju aktiivsemad kui mitte-pulseerivad EMV-d samade keskmiste väljatugevuste juures. Teisiti öeldes tähendab see, et pulseeriv mitte-ioniseeriv kiirgus (s.o ka mobiilide,  nutiseadmete, wifi, beebimonitoride jms tekitatav kiirgus) on meile isegi kahjulikum kui ioniseeriv, st gamma- ja röntgenkiirgus. Üks uuring näitas, et 24-tunnine mobiilikiirgus tekitab samasuguse rakukahjustuse nagu 1600 rindkereröntgenit!

Kui sa nüüd mõtled, et sa ju ei räägi kunagi 24 tundi järjest, siis kiirguse mõju on kumulatiivne, see tähendab, et iga karikas saab lõpuks täis, isegi kui sinna langeb vesi ainult tilkhaaval.

7. Eestis 2002. aastal kehtestatud mitteioniseeriva kiirguse piirnormid on maailma kõrgeimad ja need ei võta arvesse reaalseid tervisemõjusid, mis tekivad tõestatult isegi miljoneid kordi madalamate kiirgustasemete juures. Lisaks ei võta need arvesse pulseerimist (nagu ülal kirjutasime, on pulseerivad väljad veelgi kahjulikumad), pikaajalist mõju ega mittesoojuslikku toimet – ehk  normide aluseks on võetud eeldus, et kui kiirguse mõjul koed ei soojene, siis kahjulikku mõju ei saa olla. See on kahjuks vale, kuna elektromagnetväljade bioloogiline mõju tekib hoopis muude, mittesoojuslike biokeemiliste protsesside kaudu, kuhu on kaasatud pingetundlikud kaltsiumikanalid (VGCC). Ja neid ülikõrgeid piirnorme plaanitakse veelgi tõsta, sest muidu ei õnnestu 5Gd täie võimsusega rakendada...

8.  5G tervisemõju osas ei ole tehtud mingeid bioloogilise mõju uuringuid, seega tähendab selle kasutuselevõtt otseses mõttes in vivo inimkatseid, mis viiakse läbi katsealuste teadliku nõusolekuta. See on aga vastuolus inimeste põhiõigustega ja Nürnbergi koodeksiga.

9. Telekomitööstus väidab, et 5G kõrgema sageduse (millimeeterlainete) mõjud piirduvad vaid keha välimise millimeetriga, tegelikult on läbitungiefekt vähemalt 20 korda suurem, nagu näitavad uuringud. Kui tavaline elektromagnetväli siseneb kehasse, põhjustab see laengute liikumise ja elektrivoo. Kuid kui eriti lühikesed elektromagnetilised impulsid (nagu 5G side) sisenevad kehasse, juhtub midagi muud – liikuvad laengud muutuvad ise väikesteks antennideks, mis hakkavad seda elektromagnetvälja edasi kiirgama ning viivad selle sügavamale kehasse. Neid edasikiiratavaid laineid nimetatakse Brillouini prekursoriteks. Need hakkavad mängima olulist rolli, kui kas lainete võimsus või faas muutub piisavalt kiiresti. 5G vastab ilmselt mõlemale tingimusele. See tähendab, et väide, mida meile kinnitatakse – et millimeeterlained on liiga lühikesed, et sügavale inimese kehasse tungida – ei ole tõsi (A. Firstenberg, http://www.cellphonetaskforce.org/5g-from-blankets-to-bullets/).

10. Maailma ühe suurima kindlustushiiu SWISS RE äsja avaldatud raport SONAR 2019 toob välja ülevaate uute tekkivate riskide kohta, mille TOP 5 seas on ka 5G ehk täpsemalt „võimalik oht 5G mobiilivõrkude levikust“. Raportis kasutatud tingmärgid näitavad, et 5G on liigutatud kõige suurema võimaliku mõju kategooria alla, ning kõige rohkem nähakse 5Gga seonduvalt ette õnnetusjuhtumeid ja kahju varale, samuti suurenevat muret elektromagnetväljade võimalike kahjulike tervisemõjude pärast.

11.  Praeguseks on 5G tehnoloogia paigaldamine peatatud Brüsselis, Rooma XII linnaosas, neljas Šveitsi kantonis (Vaud, Genf, Neuchatel ja Jura) ning Mill Valley linnas Californias USAs. Austraalia Blue Mountainsi föderaalvalitsus algatas uurimise 5G mõjude kohta. Hollandi valitsus on kutsunud kokku erikomisjoni, kes uuriks 5G võimalikke riske. Tuginedes erinevatele teadlaste uuringutele on leitud, et need annavad küllaldase aluse ettevaatusprintsiibi rakendamiseks ning 5G tehnoloogia paigaldamise peatamiseks ja sõltumatute uuringute läbiviimiseks, kuni teadlased on teinud kindlaks, et see on nii inimestele kui ka keskkonnale täiesti ohutu.

* * * 

Eestis koguti 5G paigaldamise peatamiseks 1122 allkirja ning algatus tuli riigikogu sotsiaalkomisjoni ja keskkonnakomisjonis arutlusele 4. juunil. Istungist tehti otseülekanne.

Istungil osalesid ka Washingtoni Ülikooli emeriitprofessor Martin Pall ning Örebro Ülikooli onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor Lennart Hardell, kes mõlemad on aastaid uuringud elektromagnetväljade tervisemõjusid. Hardelli koostatud on ka rahvusvaheline üleskutse 5G paigaldamise peatamiseks, mis tänaseks on saanud sadade teadlaste ja arstide allkirjad.

Martin Palli tutvustus:

https://www.kiirgusinfo.ee/martin-palli-tutvustus

Lennart Hardelli tutvustus:

https://www.kiirgusinfo.ee/lennart-hardelli-tutvustus  

 * * *

“Meie ajaloos on olnud hetki, kui inimesed on astunud tugevate hävitavate jõudude vastu, kõigi sageli ületamatuna tundunud takistuste kiuste. Need inimesed on kõige lugupeetumad inimesed meie ajaloos. Inimesed, kes ei ole seda teinud, kuuluvad meie ajaloo kõige põlatumate sekka. Ma ei ole kindel, kas meil on 100 aasta pärast veel ajaloolasi, kes meie kohta andmeid talletavad, või isegi 30 aasta pärast, arvestades seda suunda, kuhu me läheme. Kuid kui on, siis olge täiesti kindlad, et see need on need kriteeriumid, mille alusel meie kõigi üle kohut mõistetakse.”

prof emer Martin Pall

 

 

 

 

 

 

 

Varasuve mõtisklus

Varasuve mõtisklus

Rahuloleva metsamehe lugu

Rahuloleva metsamehe lugu